Nii kaua kui hapnik jõuab kudedesse, elu kestab. Kui mingil põhjusel hapnik enam kudedesse ei jõua, on elu ohus ja ajurakud hakkavad hävinema. Hävinenud ajurakud enam ei taastu. Selleks, et hapnik jõuaks kudedesse, on vaja olme elukomponenti – teadvus, hingamine ja pulss. Kui üks neist lakkab toimimast siis hapniku jõudmine kudedesse pidurdub. Kõigi kolme lakkamisel hapnik kudedesse enam ei jõua. Seetõttu nimetatakse teadvust, hingamist ja pulssi elusignaalideks.
Esmaabiandja ülesanne on tuvastada enne kiirabi saabumist elusignaalide häired ja neid korrigeerida (hingamisteede avamine või asendamine, südame massaaž).
- Pärast südameseiskust on inimese päästmiseks aega 5 minutit. Selle jooksul kahjustuvad ja lõpuks hävivad ajurakud. Seepärast nimetatakse esimest 5 minutit kliiniliseks surmaks. See on aeg, kus elustamine võib tagasi tuua sotsiaalselt funktsioneeriva inimese.
- Kliinilise surma aeg lüheneb kõrgetel temperatuuridel ja pikeneb madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine – kuni 45 minutit)
- Elustamine on efektiivne ainult kliinilise surma korral
- Elustamine lükkab edasi bioloogilise surma teket.
Kindlad bioloogilise surma tunnused
- Koolnulaigud
- Koolnukangestus
TEADVUSEHÄIRED
Teadvuseta haige kukub maha. Lamav asend on teadvuseta kannatanule parim.
Ära tõsta teadvuseta kannatanut kunagi istuma või seisma.
Kontrolli teadvust järgmiste võtetega:
- Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele
- Raputa kergelt
- Näpista kannatanut või rulli kõrvu - kas ta reageerib valule
- vastab arukalt – teadvusel
- vastab üksikute sõnadega raputamisele – somnolents
- vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele – soopor
- ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega – pindmine kooma
- ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta
ESMAABI
Teadvuseta haigel võib esineda selili lamades või istudes hingamisteede sulgus, millega kaasub norskav, lõrisev hingamine. Lorisev hingamine on esmaabiandjale signaaliks tegutseda – avada hingamisteed.
Hingamisteede avamise võimalusi on kaks.
- Pea kuklasse. Aseta midagi kaele/turja alla, et pea jääks kuklasse püsima ilma hoidmata..
- Keera haige külili.
Võimaliku selgroovigastusega haigetel on pea kuklasse panemine keelatud.
HINGAMINE
Aseta põsk kannatanu suu lähedale
- Põsega tunneta, kas tunned hingeõhku
- Kõrvaga kuula, kas on mingit heli
- Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb
Õhu liikumine on vaba, mingit häält pole kuulda, rindkere tõuseb – hingamine vaba.
Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud.
Üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha. Võib kesta 5-7 minutit – agonaalne hingamine. Sage südameseiskuse korral – kontrolli pulssi. Agonaalne hingamine võrdub hingamise puudumisega ja vajab elustamist.
Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. Alusta elustamisega.
PULSS
Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt 2 näpuga näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. Katsu ainult ühelt poolt korraga.
- Pulss kiire >100
- Pulss normaalne 60-80
- Pulss aeglane <50
- Pulss puudub
Mõned esmaabikoolitused pulsi katsumist ei õpeta, samas soovitame seda siiski teha, sest hingamisseiskus ei tarvitse alati tähendada pulsi puudumist aga samas võib agonaalse hingamise korral pulss puududa.